Kõik algas nii...
1978 aasta sügisel sai avatud Raekoja platsil asuva Tallinna Turismiklubi uks ja ...
siis algas Tallinna Jalgsimatkakool, kus sai teadmisi ja praktikat kogutud 2 aastat.
Selle kooli eesmärk oli kasvatada ja koolitada tulevasi matkagruppide juhte karmide inimtühjade paikade jaoks Venemaa avarustel ja mägedes.

Peale kooli lõpetamist 1980 aasta sügisel sai käidud mõnda aega kunagise NSVL mägipiirkondades tol ajal keskmise tasemega täiesti tavalistel matkadel, kuid praeguse mõiste järgi nö.ellujäämismatkadel. Mägedes pidime viibima 15 - 30 päeva, läbima kindla kilometraaži, ületama kindla arvu ja raskusastmega kurusid ja vallutama kindla kõrgusega tippusid. Seljas pidime kandma kogu oma toidu ja elamise. Abiks olid vaid oma teadmised, oskused ja grupiliikmete ühtekuuluvustunne! Mägedesse sisenemisel kontrolliti gruppe rangelt ja muul viisil (registreerimata) matkamine ei olnud üldisel kombeks ja oli halvamaiguline. Tegelikult ka piisavalt ohtlik, sest sellistel gruppidel puudus sageli vastav ettevalmistus.

Algas uus ajajärk meie kõigi elus - Eesti Vabariik. Seega lõppesid meie jaoks Venemaa matkad ja lääne poole ei olnud võimalik kohe vaadata. Niisiis matkamises 4 aastat pausi. Tegelikult otsustasimegi, et tõsise matkamisega on juba küllalt tegeldud ja et nüüd oleks aeg hakata lääne poole vaatama. Euroopa riikides on reeglina kõik matkarajad hästi tähistatud, paljudes piirkondades iga päevateekonna kaugusel mägionn, hotell või kohvik. Esimene katsetus toimus 1994 aastal Kesk-Norrasse, millele aga hakkas kohe lisa tulema. Nüüd panime põhirõhu turismile ja hakkasime pakkuma soovijaile kergeid 1 - 2 päevaseid matku reiside raames.
Tutvu meie varasemate reisidega siit.

Jälle uus aeg - ühinemine Euroopa Liiduga. Jälle uued eeskirjad ja nõudmised, millega ei suutnud Saaremaa Matkaklubi  enam sammu pidada ning saigi lisaks Saaremaa Matkaklubile loodud Turja Tour OÜ (turismiregistrisse registreeritud 21.12.2004).

Meie soovime aga endiselt  kõigile inimestele edasi anda armastust mägede vastu. Keegi meist ei ole kunagi väitnud, et mägedes on kerge, kuid vaatamata sellele võib hakata neid armastama ja siis ei jäägi muud üle kui ikka ja jälle tagasi minna.

Meie südamed jäidki mägedesse...