KÜLLI TURJA (2009)
Suusatama! Jah, ikka. Mäesuuskadega. Ei iial! Tavaline reaktsioon inimese puhul, kes ei ole kunagi varem mäesuuskadel sõitnud.
Oleme praeguseks ajaks juba 3 aastat korraldanud suusareise Slovakkiasse. Tulijad peamiselt mandrimaalt. Saarlasi käib vähe. Eks põhjuseks ikka lumevaegus Saaremaal ja hirm mägede ja mäesuuskade vastu.
Tegelikult on selline hirm täiesti alusetu. Meiega on tänaseni kaasa tulnud palju algajaid suusatajaid, kes pole isegi lauskmaasuuski eriti proovinud ja kõik nad on mäesuusatamisega hakkama saanud. Enamik on tulnud ka juba teist korda. Igal juhul on nad saanud nii mäe- kui ka mäesuusatamise pisiku. Vanus ei mängi siin samuti mitte mingit rolli. Mägesid on ju nii kõrgeid kui madalaid ja laugeid, nii et kõigile midagi, aga see tunne, mille saate, kui tunnete et liuglete slaalomsammul allamäge ja kontrollite oma kiirust juba tund peale esimest korda suuskade allasaamist, on võrratu. See tasub proovimist!
Hakkame siis algusest peale. Suusareisid Slovakkiasse toimuvad detsembri lõpust kuni märtsi lõpuni. Isegi kui maanteedel ja all linnades lund vähevõitu või pole üldse, siis mägedes on seda alati. Lund aitavad toota ka lumekahurid.
Slovakkias on suusakeskusi palju, kuid peamiselt käiakse neist neljas. Nendeks on Strebskoje Pleso ja Lomnitsa suusakeskused Kõrg-Tatra mägedes, Jasna suusakeskus Madal-Tatra mägedes ja Ruzomberoki suusapark Fatra mägedes. Kõigis neis suusakeskustes on mägesid nii nendele kes soovivad teravamaid elamusi kui ka täiesti algajatele tõsiselt laugete nõlvadega ja ka keskmistele suusatajatele, kes soovivad mõistliku kiirusega allamäge liuelda, vahel jalgu puhates peatuda ja teisi suusatajaid jälgida või oma kaaslast järgi oodata.
Mõeldud on ka sellele, kes ei soovi terve päeva mööda nõlvu ringi sõita, vaid vahel istuda, süüa ja juua. Kohvikuid on kõikjal. All parklates, poole nõlva peal ja üleval kuni 2000 m kõrgusel ülemistes tõstukijaamades.
Suusavarustuse saab rentida nii linnadest kui ka suusakeskustest. Alati on kõik omale vajaliku ja sobiva saanud. Kes siis suusad või lumelaua sinna juurde kuuluvate saabaste ja keppidega.
Meie ööbime tavaliselt Slovakkia suusapealinnas Popradis. Väike armas linnake kauni vanalinnaga, mis on täis rahvusrestorane, kus on võimalik veel hilisõhtul sooja toitu tellida. Olemas on ka korralik veepark õues asuvate kuumade auravate termaalbasseinidega, tavalise ujulaga ja aurusaunadega. Peale selle töötab ka ööbaar-diskoteek, mitte noortele vaid kohapeal elavatele eesti suusatajatele, kuhu nad pea igal õhtul kogunevad, et päevamuljeid jagada, pisut lõõgastuda ja kes veel suudavad, need tantsivad. Kõik see hotellidest vaid 10 min jalutustee kaugusel. Kõikjal on mõeldud suusatajatele ja hinnad on meile, eestlastele, väga taskukohased.
Suusareis algab niisiis eneseületusest, et jah, ma tulen kaasa, proovin selle ära. Sõit Slovakkiasse kestab 2 päeva. Esimesel päeval läbime Läti, Leedu ja jõuame Varssavi lähedale väikesesse hubasesse hotelli, kus veedame öö. Hotell on just nii suur, et üks bussitäis parasjagu vabalt ära mahub. Järgmine päev peale hommikusööki kulgeb läbi Poola ja juba varaõhtul majutume Slovakkias Popradi linnas 5 ööks hotelli. Kogu suusa- ja lumelauavarustuse võimalik rentida juba esimesel õhtul. Laenutaja on nii osav, et teil tarvitseb öelda oma jalanumber, kehakaal ja pikkus, kui ta juba just teile parajad saapad just teile sobivatele suuskadele sätib. Slovakkias tuleb suusavarustuse rendi eest neljaks päevaks välja käia ca 600 eek, lumelauavarustuse eest pisut rohkem.
Saabubki esimene suusahommik. Reisijuht on vahepeal välja selgitanud mäekeskuste ja suusatõstukite tööolukorrad ja alati sõidetakse just sellisesse keskusesse, kus on piisavalt lund ja ka ülemised tõstukid töötavad. Nimelt suure tuule või väga tiheda lumesaju korral pannakse ülemised tõstukid kinni.
Nüüd siis oleme jõudnud oma bussiga suusakeskuse parklasse. Esimesed tulijad vaatavad ahastusega suuri massiivseid plastiksaapaid, mis tuleb jalga torgata. Selles osas aitab teid reisijuht, kellel endal on suured kogemused ja palju kannatust teile AB-st kõik selgeks teha. Järgmine asi, mis tundub esialgu ületamatu, et millisel moel rasked mäesuusad tõstuki alla toimetada. Võttes suusad kaenlasse, pole keppe kuhugi panna, üritad mõlemad kaenlasse võtta, ei suuda. Tuleb välja, et suusad pannakse lihtsalt õlale, kepid teise kätte ja ongi võimalik kogu oma varustusega kergel sammul suusamäe poole kõndida.
Kellel sõit selge, asuvad kohe tooltõstukitega üles sõitma, kes esimest korda, need saavad algõppe sealsamas lauge nõlva peal. Kes juba julgemad ja kellel pöörded ilusasti välja tulevad, proovivad esialgu nööptõstukit, mis lohistavad suusatajad oma jalgadel seistes mäenõlvale. Juba tunni möödudes on enamus esmaproovijatest nööptõstukiga ülespoole sõitmas.
Suusatõstukipileteid saab osta igast mäekeskusest eraldi, mis aga kehtivad vastavalt samas keskuses kõikidel tõstukitel. Piletihind sõltub, kas võtate 1-2 tunni, poole päeva või kogu päeva pileti. Kogu nelja päeva piletid lähevad maksma kokku ca 1200 eek.
Niisamuti purustaksin müüdi, et mäesuusatajatel on suur oht ennast vigastada luumurdude jm taolise näol. Tegelikult on asi nii, et kui ennast ikka üle ei hinda, siis ei juhtu ka midagi hullu. Ilmastikutingimused on muidugi erinevad. Alati on olemas info jäiste nõlvade kohta, tuule või udu tõusmise kohta. Selleks on igal mäel ka turvatöötajad, kes on mootorsaanidega alati valmis kui ka midagi juhtuma peaks. Ka igas tõstukijaamas on nii üleval kui all vastavad töötajad. Aga eks uljaspäid leidub alati igal pool.
Tegelikult on selline suusareis parim puhkus. Kas kujutate ette kui istute all 500m peal tooltõstukile ja kerkides kõrgemale, läbite pilved ja siis hakkab äkki päike särama, pilved jäävad teist allapoole. Üles jõudes vaatate hinge kinni pidades ringi, sest vaade on nii ilus, mida ei ole võimalik kirjeldada. Seisate suuskadel 1500 m kõrgusel, päike särab taevas, heites sätendavaid kiiri allapoole kulgevale suusnõlvale, pilved nagu valge vatt teist tunduvalt madalamal. Kui te ei soovi kohe nii kaunist kohast lahkuda ja soovite kauem vaadet nautida, astute sisse samas olevasse mägikohvikusse, kus võimalik süüa nii sooja toitu, juua kuuma teed kohaliku rummiga või ilma, samas pakutakse ka hõõgveini. Ja seda suudab ka päris algaja juba vähemalt kolmandal suusapäeval!